Kambja sügiskross - on viirust või mitte?

Maastikuratta hooaeg hakkab samuti läbi saama. Nii on planeeritud üritustest suur soov osa võtta, liiatigi kui need kodu lähedal toimuvad. Pisut kogemusi on mul rattakrossidega ja seetõttu on need selle sügise sõidud eelkõige õppimise kohaks. Kambja Sügiskross oli raske katsumus - rada pole teada, krossiks erilist ettevalmistust pole, nädala algupoolel oli külmetuse/viiruse tõttu omadega käpuli. Kui selle juures lubas ilusat ilma, tähtis on ka osavõtt ja nii sai meel rõõmus kohale veeretud.

Ilm oligi ilus, kuid rada üsna mudane, tehniline ja MSen1 vanusegrupp paldi rajale koos eliidiga. OK, miks ka mitte. Polnud palju vaja, kui Austa ja Taaramäe minust mööda vurasid. Reeglite järgi tuli sõit lugeda lõpetatuks kui võitja on finisheerinud. Nii sain sõita tubli 4 ringi. Samas kostus enne starti, et samas vanusegrupis on 5 meest ja huvitav oli protokolli oodata, et kuhu platseerusin. Ilmselt kuulsin valesti kui stardis olin justkui ainus MSen1 esindaja. Vau, pomisesin kui selgus, et kolmas koht! See tähendas paljut, et tulek õigustas end õppimise ja kogemuste mõttes kui ka poodiumikoht andis motivatsiooni madalhooaja treeninguteks.

Sel aastal siis kahel korral poodiumil, III koht Tartu meistrisõistlustel grupisõidus oma vanusegrupis ja nüüd ka Kambja rattakrossis. Tuleb muidugi arvestada, et samal ajal olid paljud tublid harrastajad Haanja 100 sündmustel, Kullamaa krossil. Olgu kuidas on, kena hooaja lõppu kõikidele!